Teeme Läänemere vetikatest mullaparandajat
Otsid mullaparandajat, väetist või multši, mis oleks jätkusuutlik ja tõhus? Merevilja mullaparandaja annab mullale rammu, aidates samal ajal Läänemere tervist parandada.
- toetab mulla tervist ja lisab taimetoitaineid;
- on looduslik ja taimset päritolu ning turbavaba;
- aitab Läänemerre jõudnud üleliigsed toitained maa peale tagasi tuua.
Kasulik mullale
Tormidega mereranda uhutud suurvetikaid on Läänemere ääres aastasadu põldude väetamiseks kasutatud. Suurvetikad koguvad mereveest endasse toitaineid: lämmastikku, fosforit, kaaliumit aga ka mikrotoitaineid.
- Eesti Taimekasvatuse Instituudi katsed on näidanud, et adru lisamine parandab mulla viljakust ning füüsikalisi, keemilisi ja mikrobioloogilisi omadusi.
- Erinevalt loomset päritolu orgaanilistest väetistest (sõnnik, virts), on vetikate saastumine ravimijääkide või haigustekitajatega ebatõenäoline. Merevilja vetikas on kogutud Saaremaa randadelt, kus puuduvad suuremad reostusallikad.
- Vetikas mõjub võrreldes sõnnikuga soodsalt ka mulla veerežiimile, aidates leevendada nii liigniiskuse kui ka kuivust.
- Vetikad lõhnavad paremini kui loomsed orgaanilised väetised.
Kasulik keskkonnale
Läänemeri on inimtegevusest pärinevate üleliigsete toitainete tõttu tugevalt eutrofeerunud ehk toitainetega rikastunud. See mõjub ebasoodsalt mereelustikule ja ka mere puhkeväärtusele, sest sagenevad vetikaõitsengud. Tänapäeval on just põllumajanduses kasutatavad väetised peamine veekogude saastumise allikas, sest majapidamiste reovett suudetakse juba väga efektiivselt puhastada.
- Merevetikad koguvad mereveest endasse toitaineid, nii et merevesi saab puhtamaks.
- Randa uhutud suurvetikate mere äärest äraviimisega saab totiaineid merest tagasi maa peale tuua. Nii tekib toitainete suletud ringlus, kus lämmastiku- ja fosforiallikaid süsteemi ei lisandu. Seevastu mineraalväetiste kasutamise korral suureneb bioaktiivsete toitainete koguhulk ökosüsteemis pidevalt ning veekogude keskkonnaprobleemid süvenevad.
